NÄITUS //Ühised jooned, jääkaru ja elevant | Common Threads, Polar Bear and Elephant

Laura Põld
Andres Tolts
Kuraator: Šelda Puķīte
25.11.2022 — 28.1.2023

Publikuprogramm

25.11.2022 kell 18.00 näituse avamine koos Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga

26.11.2022 kell 15.00 vestlusring „Vestlused näitusel: mustrite otsinguil“. Lisainfo all

Kogo galerii tänavune viimane näitus toob kokku Laura Põllu ja Eesti kaasaegse kunsti klassiku Andres Toltsi (1949–2014) teosed. Kuigi kunstnikud esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda ja nende eluloodki on erinevad, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.

Praegu on mõnevõrra kummaline mõelda, et need ühisjooned, mida kunstnikud ise ilmselt ei märganudki, olid olemas juba Andres Toltsi eluajal. 2010. aastatel oma kunstnikutee alguses tegi Laura Põld poolabstraktsetest maalidest ja taaskasutatud mööblist koosnevaid assamblaaže, mis matkisid poeetilisel viisil suurejoonelisi loodusmaastikke. Samal perioodil oli Andres Tolts oma kollaažmaastikud minimeerinud üksikuteks killustunud mustriteks ja märkideks, mis kanti õlivärvi ja pintsliga hoolikalt muidu steriilsele lõuendipinnale. Nüüd, kui Andres Tolts on lahkunud ja tema pärand põimitud Eesti kunstiajalukku, jätkab Laura Põld oma kunstimustrite laiendamist.
Kahe kunstniku põnevaks ühisjooneks on tung kõrvutada inimese loodud maastiku elemente loodusest pärit materjaliga. Kokku tooduna moodustavad need põneva mõistatuse, mille peavad lahendama vaatajad. See võib küll tunduda katsena sobitada kokku eri tüüpi maastikke, ent vestluses Laura Põlluga mainis ta, et see näib tegelikult meenutavat hoopis kuupi kinni jäänud inimest, kes unistab meisterlikult kujundatud pargist. Siin leidub viiteid belgia sürrealisti René Magritte’i mõtlemapanevatele ja mängulistele kirjeldustele kellegi maailmatajust, või itaalia metafüüsilise maalimeistri Giorgio de Chirico juhuslike argiesemete filosoofilistele kooslustele, kultuuriartefaktidele ja tema enda teoste koopiatele täistuubitud ruumis. Paistab, et väljaspool oma huvi esteetika ja pildikultuuri vastu ei olnud Andres Tolts kunagi eriti aldis rääkima oma teoste taga peituvatest sõnumitest. Ka Laura Põllule meeldib oma loomingut kirjeldada poeetiliselt, ehkki mõnikord osutab ta ka sotsiaalsetele ja keskkondlikele probleemidele meie ümber. Kõrvutatuna näivad kahe kunstniku maastikud kõnelevat inimkogemustest ja elupaikadest, mis taasluuakse kunstnike mõttekäigus multiversumina, paikadena, kus eri ajad ja ruumid eksisteerivad loomulikul viisil koos.

Ammutades peamiselt inspiratsiooni Kogo galerii ruumist ja Andres Toltsi loomepärandist, jätkab Laura Põld näitusel „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ konstrueeritud multiversumi võimaluste uurimist. Mõeldes korterile, kus Andres Tolts elas koos oma abikaasa, graafik Mare Vindiga ja mis oli kaunistatud mõlema kunstniku töödega, kujutab Laura Põld seda interjööri kollaažina. Ta loob uue töödesarja nii, nagu võiksid selle teosed olla kirjeldatud korteris elava Andres Toltsi maalide loomulik jätk. Metallkonstruktsioonid, niidid ja värvilised tuttvaibad muutuvad küll linnapildis leiduvateks objektideks, kuid mitte kunagi millekski konkreetseks. Teatud mõttes võib seda vaadelda kui viidet Andres Toltsi huvile XX sajandi antidisaini ja arhitektuurikontseptsioonide vastu, mis loob illusiooni ruumist, mille ideed ja vormid on pidevas muutumises.

Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates põnevates vormides omavahel suhtlevad.


Publikuprogramm

25.11.2022 kell 18.00 näituse avamine koos Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega.

26.11.2022 kell 15.00 „Vestlused näitusel: mustrite otsinguil“. Vestlusringis osalevad kunstnik Laura Põld, kunstiajaloolane, kuraator ja KUMU maalikogu juhataja Liisa Kaljula, Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse teadur ja kuraator Ieva Astahovska ning nõukogudeaegse avangardkunsti ja nüüdisteoste kogujad Epp ja Martin Kruus. Vestlust juhib näituse kuraator ja Kogo galerii programmijuht Šelda Puķīte. Vestlus toimub inglise keeles.

10.12.2022 kell 15.00 „Ühised jooned ja valgus“. Ringkäik, mille käigus külastatakse kaht näitust Tartus: Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ (25.11.2022–28.01.2023) Kogo galeriis ning Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ (11.11–11.12.2022) Tartu Kunstimajas. Ringkäiku juhivad kunstnikud Laura Põld ja Kristi Kongi ning kuraatorid Šelda Puķīte ja Peeter Talvistu. Ringkäik toimub inglise keeles.

14.01.2023 kell 14.00 vabakudumise töötuba kunstnik Laura Põlluga.

28.01.2023 kell 14.00 näituse lõpetamine koos Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega.


|


Laura Põld
Andres Tolts
Curated by Šelda Puķīte
25.11.2022 — 28.1.2023

This year’s final exhibition at Kogo Gallery is by Laura Põld and the late Estonian art classic Andres Tolts (1949–2014). Although they represent two different generations and the histories attached to them, both seem to share similar visual threads and interests. These links can be read through the way both artists have used forms, patterns, materials and space revealing similar thought processes. To put this observation to the test, exhibition curator Šelda Puķīte invited Laura Põld to make a series of new works that are exhibited alongside paintings by Andres Tolts from the Tartu Art Museum collection.

It is somewhat strange now to think that these threads, most probably never noticed by the artists themselves, were already present when Andres Tolts was still alive. In the 2010s, Laura Põld, still in the early stages of her career, was making projects with semi abstract paintings and recycled furniture assemblages that poetically mimicked the grand landscapes of nature. In the same period, Andres Tolts had reduced his collaged landscapes to a few fragmented patterns and signs carefully arranged using oil and brush on an otherwise sterile canvas surface. Now after Andres Tolts has passed away and his legacy is woven in Estonian art history, Laura Põld continues to expand her artistic patterns.

An intriguing common thread both artists share is the urge to juxtapose copies of the man-made landscape and elements from nature. Arranged together these make a single mystical puzzle for the rest to decipher. It can feel like an exercise using different types of landscapes but what it really seems to resemble, paraphrasing Laura Põld from a conversation with her, is a man stuck in a cube dreaming about a masterfully designed park. There is something of the Belgian Surrealist René Magritte’s thought provoking and playful depictions of somebody’s perception of the world, or Italian metaphysical master painter Giorgio de Chirico’s philosophical arrangements of random domestic objects, cultural artefacts and his own art copies in a cluttered space. Andres Tolts seems to have never been truly vocal about the messages behind his works beside the interest in aesthetics and image culture. Laura also likes to describe her work in a poetic way although sometimes pointing to social and environmental issues that trouble the world. The juxtaposed landscapes by both artists seem to tell of human experiences and habitats that in the artist’s thought process are recreated into a multiverse, places where different times and spaces can naturally coexist.

Taking Kogo Gallery’s space and Andres Tolts’ creative heritage as the main inspiration, in the exhibition Common Threads, Polar Bear and Elephant, Laura Põld continues to explore the possibilities of a constructed multiverse. Thinking about the apartment that the late artist lived in with his wife Mare Vint, which was decorated with both artists’ work, Laura Põld imagines this interior as a collage. She constructs the new series of works as if they could be a natural extension of Andres Tolts’ paintings inhabiting the room. Metal constructions, threads and colourful tufted carpets shapeshift into certain objects found in the cityscape yet never truly becoming something concrete. In a way it can be viewed as a reference to Andres Tolts’ interest in anti-design and architecture concepts coming from the 20th century, creating an illusion of space yet keeping ideas and forms in a fluid stage.

The exhibition is part of this year’s Kogo programme, which is introduced under the title Past is the Present, as a kind of ‘vibe’ using this poetic and semantically playful phrase to describe how time as a vehicle transports certain events and experiences from past to present. The exhibition by Laura Põld and Andres Tolts can be viewed as a celebration of Estonian art heritage that together with global influences continues to propel new generation artists forward. It also shows how art and art history coexist in a nonlinear time frame, constantly overlapping and communicating with each other in different exciting forms.

During the exhibition, Kogo will also present a rich public programme with performances by Sigrid Savi, talks with different art professionals and collectors, tours and workshops.