PIDU // STING AFTERPARTY 10.06
Kevad 1988. Lōpuks ometi olid saabunud esimesed püsivalt soojad ilmad ja üks majatagune maalapp Paide äärelinnas Hämariku tänavas oli iga-aastaseks ümberkaevamiseks valmis. Vähemasti nii oli ema Indrekule nii ütelnud.
Indrekul olid selle laupäevaga aga sootuks omad plaanid. Jaanis oli just Tallinnas Pika tänava lindistusstuudios käinud ja väärtusliku saagiga naasnud - Sting ja tema album "Nothing Like The Sun". Kuigi see ilmus juba pool aastat varem, ei olnud meie kandis keegi veel seda kuulnud. Plaadikogudes olid enamasti vaid firma Melodija üllitised, aga need olid kõigil igavalt ühed ja samad. Kui hästi läks, sai kelleltki raadio Luxemburgist lindistatud kahiseva kasseti ja sedagi ilma stereota. Kui sa midagi vähegi huvitavat tahtsid, oli see tõsine ettevõtmine. Esmalt sõitsid bussiga Tallinnasse, vahetasid jumal-teab-kus valuutat ja ostsid punasest tellisest Turisti poest hingehinna eest paar BASF kilepakendis tühja kassetti, et vii Pikale tänavale lindistada.
Kuna Jaanisel oli ainsana korralik lintmakk ja meil kummalgi valuutat ei olnud, oli asi kohe lihtsam. Linte oli poes vabalt saada ja ausalt öeldes see heli suurelt lindilt ja lintmakilt oligi palju parem. Ühesõnaga Jaanis sirvis selles veidi kopitanud vanalinna stuudios kirjutusmasina peal trükitud kataloogi, tellis millegipärast pimesi just Stingi ja sõitis koju tagasi. Ega midagi seal näidiseks kuulata ei saanud. Tellisid, mis tundus põnev, andsid oma lindi, maksid raha ja tulid nädala pärast järele. Siis koju naasnuna said teada, kas sobib või mitte. Lihtne. Indrekul lintmakki ei olnud, kuid Jaanis oli peale lühikest veenmist nõus selle hiiglasliku Majaki mängija Parkali tänavalt isa kollase Ladaga Hämarikku tooma ja nädalavahetuseks sinna jätma. Koos Stingi lindiga. Kõlarid olid Indrekul endal olemas. Indrek oli sel päeval ka üksi koju jäämas ja elu tundus lühikeses perspektiivis üsna helge.
Aga nüüd siis ema oma maakaevamise jutuga...Selge, siin läbirääkimisteruumi ei olnud, mida varem pihta hakkasid, seda varem valmis said - lihtne.
Ilm oli tõesti ilus ja Indrek otsis kompromissi. Muidugi! Naabreid ei tundunud olevat ja seega sai kõlarid akna peale tõsta. Aialapp oli aga täpselt maja taga akende all...
Ma mäletan siiamaani neid esimesi helisid - "Blood of the Lazarus heart", siis "Be still my beating heart", "Englishman in New York", "History will teach us nothing".
Siis ma ei teadnud veel, et isegi aastakümneid hiljem kui ma kuulen selle plaadi esimesi arglikke helisid, meenub mulle alati just see koht, see hetk, see ilm. Siit see algas.
Ükskõik, milliseid vaimustavaid muusikalisi elamusi elu mulle hiljem on pakkunud, tüvitekstiks on ikka jäänud Sting.
Ja nüüd, 36 aastat hiljem tuleb ta esimest korda Tartusse…
Jaanis, Indrek, Tanel ja Priit teavad üksteist ajast, mil nende kõigi vanus oli veel ühekohaline number. See, et üks on energeetik, teine arst, kolmas maailmarändurist ettevõtja ja neljas IT-mees ei ole neid seganud vahetevahel ühinemast ja vinüülplaate keerutamast. Kokku saades on nad lihtsalt Diskokoer
Klubi Gutenberg ja Diskokoer kutsuvad teid osa saama rännakust Stingi maailma läbi tema muusika.
Kohe peale Sting kontserti, hubasesse Aparaati.
Laeme ennast tühjaks kontserdilt saadud emotsioonidest ja jagame oma emotsioone üksteisele.
TASUTA!
_____________________________________
Klubi Gutenberg
Kastani tn 42, Tartu
https://www.facebook.com/KlubiGutenberg