Näitus // Kiwa // Kood ja kosmos

english below //

Ruumiinstallatsioon "Kood ja kosmos" põhineb heli- ja valguse sünergial. Ruumis paikneb väike planetaarne süsteem – seestvalgustatud gloobused. Gloobustele on siirdatud toores kood, mis põhineb fotodel erinevatest planeetidest, mis on konverteeritud koodiks. Eesmärk ei ole imiteerida meie päikesesüsteemi, vaid luua fiktsioon või mudel sõltumatust planetaarsest süsteemist.

Tekstimüra ehk toorkood viitab potentsiaalile sisaldada endas kõiki teisi võimalikke keeli ja koode. Planetaarne süsteem mudelina sisendab nö suurt pilti. Olulised teemad on tundmatus, paljusus, kaasamõtlemine. Üheltpoolt keele ületamine – see on nagu ilus kangas, kus on palju tühikuid, teisalt suhtud igasse tähemärki hoolivalt, nagu selili kukkunud mardikasse. Samas on keel saanud liiga palju võimu ja segab adekvaatset maailma kirjeldamist, seega tuleb pöörduda tunnetuse poole, mille puhul on oluline eelarvamusevaba taju ja kahepoolne kogemine.
Heliinstallatsioon on 8-kanaline ja 8-häälsele virtuaalsele “koorile”, mis kujutab endast maailma lõpus luupima jäänud tühja koodi. Hääled on ooperilaulja Maria Listra poolt sisse loetud sosinad olematus abstraktses keeles. Hääled on madalamast kõrgemani kuuldava spektri ulatuses. Installatsioonis on 8 kõlarit ümber kuulaja ja ruumi keskel tekib ruumiline mustriefekt.

//

The space installation "Code and Cosmos” is based on the synergy of sound and light. There is a small planetary system in the room – illuminated globes. Globes have been implanted with raw code based on photographs of various planets that have been converted to code. The goal is not to imitate our solar system, but to create a fiction or model of an independent planetary system.
Text noise, or raw code, refers to the potential to include all other possible languages and codes. The planetary system as a model injects the so-called big picture. Important topics are unknownness, plurality, compassion. Crossing the language on the one hand is like a beautiful fabric with a lot of spaces, on the other hand you treat each character with care, like a beetle falling on its back. At the same time, language has gained too much power and interferes with the adequate description of the world, so it is necessary to turn to cognition, for which prejudice-free perception and two-way experience are important.

The sound installation is an 8-channel and 8-voice virtual "choir", which is an empty code left behind at the end of the world. Voices are whispers counted by opera singer Maria Listra in a non-existent abstract language. The voices range from lower to higher in the audible spectrum. The installation has 8 speakers around the listener and a spatial pattern effect appears in the middle of the room.