Näitus // Diāna Tamane "Sama taeva all" | "Under the Same Sky"

Diāna Tamane viimane kunstiprojekt „Sama taeva all“, mida esitletakse nii isikunäitusena Kogo galeriis kui ka filmina Elektriteatris, viib meid Alborani mere äärde Fuengirola turismilinna Hispaanias Costa del Solis. Linn, mis on aastakümneid olnud turistide jaoks populaarne sihtkoht, pole kunagi omanud päris oma kultuuriidentiteeti. Pigem meenutab linn eriskummalist kesta ja selle enamjaolt immigrantidest püsielanikud on justkui Edward Hopperi maalide üksildased ja salapärased tegelased. Selles võõrandunud linnas on kunstnik võtnud fookusesse ühe perekonna – Ukrainas sündinud vanaema Tamara, Lätis sündinud ema Irina ja tema Hispaanias üles kasvanud tütre Sonya – väga isikliku ajaloo. Tamane on rohkem kui kümne aasta jooksul külastanud selles omapärases paigas elavat perekonda, keda ta tunneb lapsepõlvest saadik, ning tal on õnnestunud koguda kaadreid ja lugusid, mis ei sarnane tavapärase autobiograafilise lähenemisviisiga. Ta huvitub siiralt isiklikest kujunemislugudest ja erinevate põlvkondade omavahelistest suhetest.

Galeriiruumis näeme hägusat pilti liivast linnaranda ja merd ühendavast rannajoonest, mis võiks pigem meenutada Google’i navigaatorite eest varjatuks jäänud unenäolist paika. Samas võiks see kujutada ka ilusat ja eksootilist sihtkohta reisibüroo fototapeedil, ent näib selleks siiski liialt kauge ja üksildane. Pilt Fuengirolast, mida täiendavad ainult neoontorude abil kujundatud tsitaadid Sonya päevikust ning mõned mälestusesemed, nagu puidust raamis foto noorest tütarlapsest Sonyast ja tema esimene päevik, mida kaitseb läbipaistev laegas, näib olevat osa mingist kolmandast kohast või isegi mitte-kohast. See on ühe perekonna isiklik maastik, mis jäädvustab olevikku, toob päevavalgele mälestusi ja heidab võimalikule tulevikule helendavat valgust.

Näitus, mida võib vaadelda ka ruumilise installatsioonina, kujutab ema palveid oma tütre eest. Võiks öelda, et see on nagu ema lootustega täidetud pühakoda Sonyale. Ema ja vanaema esindavad minevikku, mis on loonud oleviku, mida täidab lootus tütre õnnele tulevikus. Näitus kui käesoleva projekti kõige esimene ruumiline manifestatsioon, mille domineerivaks hääleks on Sonya, moodustab terviku samanimelise eksperimentaalse dokumentaalfilmiga, milles Tamane tutvustab perekonna lugu Sonya ema Irina vaatenurgast. Tamara ja Irina on kumbki kogenud elu nii Nõukogude Liidus kui ka raudse eesriide langemise järgses Euroopas, kus märksõnadeks võiks olla ühinemine ja üleilmastumine. Need kogemused on jätnud naiste ellu jäljed, mis on neid mõjutanud ja kujundanud ning loonud elu, milles nad on samaaegselt nii maailmakodanikud kui ka hüljatud, kes kuhugi ei kuulu. Elektriteatris saab vaadata projekti teist osa ehk filmi, mis kajastab nii naiste eluajal aset leidnud olulisi poliitilisi ja majanduslikke muutusi kui ka heitlusi, mis seostuvad emarolli, depressiooni ja suhtega oma kehasse. Praeguse keerulise aja valguses on filmis esitatavad identiteedi ja kusagile kuulumise küsimused eriti häälekad.

Selleaastase Kogo galerii näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilist ja semantilist sõnamängu kasutatakse kirjeldamaks aega kui liikumisvahendit, mis teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku toob. Tamane käsitleb oma projektis erinevate põlvkondade isiklikke lugusid, mineviku rolli omavaheliste suhete ja laiemalt elude kujundamisel ning seda, kuidas omal moel mõjutavad meid kõiki geograafilised, kultuurilised ja keelelised piirid.

Koos näitusega on kohalikel elanikel ja Tartu linna külalistel võimalik vaadata Tamane esimest filmi „Sama taeva all“ (2021), mis esilinastub Elektriteatris 20. aprillil ning linastub teist korda 7. mail. Pärast kummagi linastuse lõppu saab publik jääda kuulama vestlust autoriga, mida juhib inglise keeles projekti kuraator Šelda Puķīte. 7. mail toimuva vestlusega ühineb etnoloog ja fennougrist Eva Toulouze.

NÄITUSE MEESKOND
Kuraator: Šelda Puķīte
Kommunikatsioon: Karin Kahre
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova
Eksponaatide paigaldus: Dénes Farkas
Publikuprogrammi koordinaator: Kerli Jõgi
Tõlkimine ja toimetamine: Refiner Translations

SUPPORTERS
Projekti toetasid Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuurkapital ja Tartu linn.

TÄNAME
Perekond Sotnikova, Ingel Vaikla, Evita Goze, Elektriteater ja Eesti Fotokunstnike Ühendus.

|

Diāna Tamane’s newest art project Under the Same Sky presented at Kogo gallery as a solo show and as a feature-length film at Elektriteater takes us on a journey to the tourist town of Fuengirola on the Costa del Sol, Spain, near the Alboran Sea. This town, which has been a popular tourism destination for many decades, has never really had its own cultural identity. Instead it resembles a strange shell and its permanent inhabitants, of which many are immigrants, are like the lonesome characters from the mysterious paintings by Edward Hopper. Inside this estranged city, the artist has zoomed in to reveal the intimate personal history of one family – grandmother Tamara born in Ukraine, mother Irina born in Latvia and daughter Sonya who grew up in Spain. Travelling back and forth to this peculiar place for more than a decade to visit a family she has known since early childhood, Tamane has managed to collect images and stories that have caused her to shift away from the usual autobiographical approach, yet keeping her genuine interest in personal histories and relationships between different generations.

In the gallery space we can see a blurry image of a coastline connecting a sandy town beach with the sea, which can easily be associated with a place in a dream untraceable by Google navigators. It could also represent a beautiful, exotic travel destination advertised on photographic wallpaper in a travel agency office but it seems to be too distant and lonely for that. This image of Fuengirola, accompanied only by Sonya’s diary quotes made from neon tubes on the walls and selected memorabilia, like a photo of Sonya as a young girl in a wooden frame and her very first diary displayed in an acrylic vitrine, seems to be part of some sort of a third place, a non-place if you prefer, a personal landscape of one family, documenting the present, revealing memories and shedding shimmering lights on a possible future.

The exhibition, which can be also viewed as a spatial installation, represents a mother’s prayers for her daughter, a shrine to Sonya if you may, filled with the mothers hopes. It is the past represented by the mother and grandmother that has given birth to the present and the hope for the daughter’s happiness in the future. The exhibition, as the very first spatial manifestation of this project, with Sonya as the dominant voice, echoes the experimental documentary of the same name in which Tamane introduces the life story of the family from the perspective of Sonya’s mother, Irina. Tamara and Irina have experienced life in the Soviet Union as well as in the united and globalised Europe after the fall of the Iron Curtain. These footprints in their lives have influenced and transformed them, introducing the life of the global citizen, yet also the life of an outcast that never truly fits. Through the film, as the second part of the project that can be viewed at the Elektriteater, we can learn not only about important political and economic changes happening during the lives of these women, but also about struggles with motherhood, depression and the relationship with one’s own body. In the current troubled times questions of identity and belonging are even more poignant.

The exhibition is part of Kogo’s programme for this year, which is introduced under the title Past is the Present, as a kind of vibe using this poetic and semantically playful phrase to describe how time as a vehicle transports certain events and experiences from past to present. Through her project Tamane addresses the personal histories of different generations, how the past has shaped their relationships and lives in general, and how we are all in our own way affected by geographical, cultural and linguistic boundaries.

During the exhibition locals and visitors to Tartu have an opportunity to watch Tamane’s first feature-length film Under the Same Sky (2021) that will premiere at the Elektriteater on 20 April. After each screening, the audience is invited to stay to listen to conversations with the artist. On 7 May Tamane will be joined in conversation by ethnologist and fenno-ugri expert Eva Toulouze. Both conversations will be moderated in English by project curator Šelda Puķīte.

EXHIBITION TEAM
Curator: Šelda Puķīte
Communication: Karin Kahre
Graphic design: Aleksandra Samulenkova
Installation: Dénes Farkas
Public programme coordinator: Kerli Jõgi
Translation and language editing: Refiner Translations

SUPPORTERS
The project was supported by the Estonian Cultural Endowment, Culture Capital Foundation of Latvia and the City of Tartu.

THANKS
Sotnikova family, Ingel Vaikla, Evita Goze, Elektriteater and Estonian Union of Photography Artists